keskkonnapoliitikast

Keskkonnapoliitika ehk keskkonnaga seotud riigi poliitika on meetmete, normide ja kavade kogum, mille eesmärk on kaitsta looduslikku keskkonda, säilitada loodusressursse ja edendada jätkusuutlikku arengut. See on läbiv poliitika, mis hõlmab kliimamuutuste leevendamist ja kohanemist, bioloogilise mitmekesisuse kaitset, õhu, vee ja mullastiku kvaliteedi tagamist ning jäätmete ja ressursikasutuse paremat korraldamist. Keskkonnapoliitika arendab ning rakendab seadusi, standardeid, maksu- ja stiimulimeetmeid ning teavitustegevust, kombineerides majanduslikke, sotsiaalseid ja ökoloogilisi kaalutlusi.

Põhimeetmed jagunevad sageli regulatiivseteks, majandus- ja teabemeetmeteks. Regulatiivsed vahendid hõlmavad keskkonnanorme, heiteõiguseid, lubasid ja heidete kontrolli. Majanduslikud instrumendid sisaldavad maksustamist, subsiidia, ringmajandust soodustavaid stiimuleid ning süsinikuturu või -maksu kalduvus. Teabemeetmed kaasavad teavitust, info-etiketid ja avalikku osalust. Riigid investeerivad rohelistesse infrastruktuuri, teadus- ja arendustegevusse ning keskkonnahoidu puudutavatesse reformidesse.

Piirkondlikult hõlmab keskkonnapoliitika kliimapoliitikat, bioloogilise mitmekesisuse kaitset, vee- ja õhukvaliteedi parendamist, jäätmete vastutustundlikku käitlemist, mullapoliitikat ning loodus- ja metsakaitset. Samuti käsitletakse energia üleminekut, ringmajandust ja säästvat tarbimist.

Riiklikul tasandil kujundavad keskkonnapoliitikat valitsus ja asutused, näiteks keskkonnaministeerium ning riiklikud arendus- ja keskkonnainseneri asutused. Euroopa Liit määrab raamid ning liitumine toob kaasa Euroopa Roheleppe ja elukeskkonnaalased direktiivid (nt looduskaitse, keskkonnastandardid, kliimaeesmärgid), mis juhivad liikmesriikide plaane. Rahvusvahelisel tasandil järgivad riigid Pariisi lepingut ja ÜRO säästva arengu eesmärke.

Eesti keskkonnapoliitika põhineb riigi strateegiatel ja kliimakavas ning toimub koostöös asutustega, omavalitsustega ning kodanikuühendustega. Põhieesmärk on vähendada süsinikujalajälge, kaitsta Natura 2000 bioloogilist mitmekesisust ning kujundada ühiselt turvaline ja jätkusuutlik elukeskkond. Peamised väljakutsed on majandusliku arengu ja keskkonnakaitse tasakaal, andmete kogumine ja rakenduse tõhusus ning elanikkonna kaasamine.