karboksüüllühendeid

Karboksüüllühendid on orgaanilised ühendid, mis sisaldavad ühte või enamat karboksüülrühma (-COOH). Karboksüülrühm koosneb karbonüülrühmast (C=O) ja hüdroksüülrühmast (-OH), mis on ühendatud sama süsinikuaatomiga. Need ühendid on laialt levinud looduses ja neil on mitmesuguseid rakendusi.

Karboksüüllühendeid tuntakse ka karboksüülhapetena, kuna nad omavad happelisi omadusi. See happelisus tuleneb hüdroksüülrühma hüdrogeeni kergesti dissotsieerumisest, moodustades karboksülaat-aniooni ja prootoni (H+). Karboksüülhapete tugevus varieerub sõltuvalt nende molekulaarsest struktuurist.

Kõige lihtsam karboksüüllühend on sipelghape (metanoolhape), millele järgneb äädikhappe (etanoolhape) ja propioonhappe (propanaolhape). Pikemad karboksüülhapped, mida nimetatakse rasvhapeteks, esinevad looduslikult rasvade ja õlide koostisosadena.

Karboksüüllühenditel on mitmeid olulisi rolle bioloogias. Aminohapped, mis on valgud ehitusplokid, sisaldavad karboksüülrühma. Samuti on need olulised mitmesugustes metaboolsetes radades, nagu sidrunhappe tsükkel.

Lisaks oma looduslikule esinemisele ja bioloogilisele tähtsusele, on karboksüüllühenditel arvukalt tööstuslikke rakendusi. Need on koostisosad plastides, ravimites, lahustites, värvainetes ja lõhnaainetes. Näiteks polüetüleentereftalaat (PET), mida kasutatakse pudelite ja kiudude valmistamiseks, on polüester, mis saadakse karboksüülhappe ja alkoholi reaktsioonil. Vürtsikad ja puuviljased maitsed paljudes toiduainetes pärinevad sageli esterifitseeritud karboksüülhapetest.