Karboksüüllühendid

Karboksüüllühendid on orgaanilised ühendid, mille molekulis esineb karboksüülrühm (COOH). See rühm koosneb hüdroksüülrühmast (OH) ja karbonüülrühmast (C=O), mis on omavahel seotud. Karboksüülrühm annab ühenditele happelised omadused, sest vesinikuaatom hüdroksüülrühmas on suhteliselt kergesti loovutatav.

Karboksüüllühendeid nimetatakse ka karboksüülhapeteks. Nende üldvalem on RCOOH, kus R tähistab alküülrühma, arüülrühma või vesinikuaatomit. Lihtsaim karboksüüllühend on sipelghape (HCOOH), kus R on vesinik. Äädikhape (CH3COOH) on teine tuntud karboksüüllühend, mis kuulub rasvhapete hulka.

Karboksüüllühendeid leidub looduses laialdaselt. Nad on olulised paljudes bioloogilistes protsessides, näiteks rasvhapete, aminohapete ja nukleiinhapete koostisosadena. Paljud puuviljad sisaldavad sidrunhapet, õunhapet ja piimhapet, mis annavad neile iseloomuliku hapuka maitse.

Karboksüüllühendeid kasutatakse erinevates tööstuslikes rakendustes. Neid kasutatakse polümeeride, ravimite, värvainete, plastifikaatorite ja säilitusainete tootmisel. Näiteks polüetüleentereftalaat (PET), mida kasutatakse pudelite valmistamiseks, on polüester, mis saadakse tereftaalhappe ja etüleenglükooli reageerimisel.

Karboksüüllühendite keemilised omadused sõltuvad R-rühmast ja karboksüülrühma asukohast molekulis. Nad võivad osaleda mitmesugustes keemilistes reaktsioonides, nagu esterifitseerimine, amidiidimine ja redutseerimine.