redutseerimine

Redutseerimine on keemiline protsess, mille käigus aine võtab vastu elektrone või mille oksüdatsiooniaste langeb. Redoksreaktsioonides on redutseerumine seotud oksüdatsiooniga: redutseeruv aine saab elektrone ja oksüdeeruv aine annab need elektronid. Teine pool on oksüdeerunud. Mõiste on sageli seotud mõistega redoksreaktsioon, kuna need kaks protsessi toimivad alati koostöös.

Redutseerimise mõiste hõlmab nii elektronide ülekandmist kui ka vanemaid kirjeldusihapniku eemaldamise või vesiniku lisamise kohta; kaasaegses keemias määratletakse redutseerimine siiski elektronide vastuvõtt. Redutseerivad ained (reduktorid) annavad elektrone ja ise oksüdeeruvad; oksüdeerivad ained ( oksüdeerijad) võtavad vastu need elektronid.

Näited. Tööstuslikult toimub redutseerimine sageli metallide tootmisel: raua ore Fe2O3 redutseeritakse süsinikmonooksiidiga, mille tulemusel tekib raud ja süsinikdioksiid (Fe2O3 + 3 CO → 2 Fe + 3 CO2). Alumiiniumi tootmine Hall-Héroult protsessis on elektriline redutseerimine, kus alumiiniumi alus Al2O3 muudetakse metalliks elektroodi abil. Bioloogias on olulised redoksreaktsioonid, kus NADH annab elektronid elektrontransportahelas, tagades rakkudele energiat.

Redoksreaktsioonide võrdlemisel kasutatakse redoks-potentsiaali: Eh või standardne redutseerimise potentsiaal E°. Need näitajad kirjeldavad, kui tendentselt ained reageerivad elektronide vastu, ning sõltuvad keskkonnatingimustest nagu pH. Redutseerimine on fundamentaalne metallurgia, elektrokeemia, energiasalvestuse ja metabolismi valdkondades.