immunoloogilises

Immunoloogilises kontekstis viitab immunoloogia valdkonnale, mis uurib immuunsüsteemi struktuuri, funktsiooni ja haiguslike seisundite mehhanisme. Uurimistöö keskmes on, kuidas organism tuvastab ja ründab võõraid aineid, ning kuidas immuunvastused on loodud ja reguleeritud.

Immunsüsteem jaguneb kaasuvaks (innate) ja adaptiivseks (adaptive) immuunsuseks. Kaasuv immuunsus on esmane ja mittespetsiifiline kaitse, mis reageerib kiiresti. Adaptiivne immuunsus on spetsialiseerunud vastus, millel on mäl ja kohanduvus: B- ja T-rakud toodavad antikehi ja rakulist vastust. Olulised struktuurid on luuüdi, tüümus, põrn ja lümfisõlmed. Immunoloogias käsitletakse ka antigeene, antikehi, rakkude kommunikatsiooni ja põletikulisi mehhanisme.

Immuunsüsteemi tööd võivad häirida haigused ja seisundid, nagu immuunpuudulikkus, autoimmuunsed haigused, allergiad ja põletikulised haigused. Samuti on immunoloogia aluseks elundisiirduste edukaks korraldamiseks ning immunoteraapiate arendamisel, mis kasutavad immuunsüsteemi kasvajate või viiruste vastu.

UuringumARS: immunoloogias rakendatakse erinevaid meetodeid, sealhulgas tsütomeetria, ELISA, PCR ning genoomika ja proteomika lähenemised. Uuenduslike suundadena rõhutatakse süsteemset immunoloogiat, immunogenetikat ja immunometabolismi, mis püüavad mõista immuunreaktsioonide seoseid tervise ja haiguste vahel.