Immunoloogias

Immunoloogia on biomeditsiini haru, mis uurib immuunsüsteemi ehitust, toimimist ja reguleerimist. Uurimuse fookus on kaitse haigustekitajate ja kahjulikest ainetest ning immuunsüsteemi roll tervise säilitamisel, haiguste ennetamisel ja ravis, sealhulgas nakkuste, autoimmuunhaiguste, allergiate ning vähivastase kontrolli valdkondades.

Immuunsüsteem jaguneb kaasasündinud (loomulik) immuunsus ja adaptiivse (omandatud) immunsuse hargnemised. Olulised organid hõlmavad luuüdi, tüümust, põrna ja lümfisõlmi ning limaskestade piirkondi (MALT). Rakkudes on peamised mängijad B- ja T-lümfotsüüdid, makrofaagid, dendriitrakud ja NK-rakud.

Peamised kontseptsioonid on antigeenide äratundmine ja klonaalne valik, immunoloogiline tolerantsus ja mälu. Adaptiivne immuunsus pakub spetsiifilist ja pikaajalist vastust. Olulised mehhanismid hõlmavad antikehi, T-rakkude ja B-rakkude koordineeritud tegevust ning MHC molekule, mis esitlevad antigeene lümfotsüütidele.

Immunoloogia mõjutab tervishoiu laialdaselt: vaktsineerimine ja vaktsiinide arendamine, transplantatsiooni immunoloogiline hindamine, vähivastane immunoteraapia (näiteks kontrollpunkti inhibiitorid ja CAR-T rakkudega teraapiad), autoimmuunhaiguste ja allergiate mõistmine ning ravi.

Uuringud kasutavad laboratoorseid ja kliinilisi lähenemisi ning eetilisi standardeid, et kirjeldada immuunsüsteemi mehhanisme ja rakendada teadmisi tervise parandamiseks. Immunoloogia annab ka aluse meditsiini pikaaegselt arenevale vaktsineerimise ja immuunsüsteemi modulaatori arendamise praktikale.