Immunoloogia

Immunoloogia on teadus, mis uurib immuunsüsteemi ehitust, toimimist ning organismi kaitset nakkuste, kahjulike ainete, kasvajate ja transplantaatide vastu. Uuringu keskmes on loomulik immuunsus ja omandatud immuunsus ning nende vahelised koostoimed. Immunoloogia abil selgitakse, kuidas keha eristab enda rakke ja võõrkehi ning kuidas tekivad kaitsereaktsioonid.

Immuunsüsteem koosneb nahast ja limaskestadest, vererakkudest ning lümfisüsteemi organitest nagu lümfisõlmed, põrn ja tüümus. Loomulik immuunsus reageerib kiiresti üldiste mehhanismide kaudu, sealhulgas fagotsütoosi (makrofaagid, neutrofiilid), dendriitrakkude töö ning komplement-süsteemi aktiveerimise kaudu. Omandatud immuunsus on kohanemisvõimeline ning mälu kaudu püsiv kaitse; selle peamised rakud on B- ja T-lümfotsüüdid. B-rakud toodavad antikehi (humoraalne immuunsus), T-rakud teostavad rakulise immuunsuse.

Immuunsüsteemi vastus koosneb antigeeni tuvastamisest, aktiveerumisest ja efektiivseks muutumisest ning mälu tekkest. Tunde antigeenide kohta esitatav suurima täpsusega vastus loob antikehad või aktiveerib T-rakke ning lükkab edasi patogeeni kõrvaldamise.

Meditsiiniline tähtsus on märkimisväärne: vaktsineerimine arendab immuunsust patogeenide vastu, immunoteraapial on rakendus onkoloogias ja autoimmuunhaiguste ravis, allergiad ning organ-transplantatsioonid nõuavad immuunsüsteemi reguleerimist. Immunoloogia on seega keskne biomeditsiiniline valdkond.