immunoloogiat

Immunoloogia on biomeditsiiniline teadus, mis uurib immunsüsteemi ehitust, toimimist ja rolli organismi kaitses haiguste vastu. Uuringud katavad nii loomulikku (innate) kui adaptiivset immuunsust, antigeenide äratundmist ja immuunvastuste regulatsiooni erinevates kudedes ning haigustes.

Immuunsüsteem koosneb rakkudest ja molekulidest, mis töötavad koos, et tagada kaitse. Loomulik immuunsus pakub esmast ja üldist kaitset barjääride, fagotsüütide, komplementi ja dendriitrakkude kaudu. Adaptiivne immuunsus on spetsiifiline ja mäluvõimega ning selle keskmes on B- ja T-lümfotsüüdid ning nende toodetud antikehad.

Olulised komponendid hõlmavad antikehi (immungoglobuliine), MHC I ja II molekule, tsütokine ja erinevaid retseptoreid, mis võimaldavad rakkudel antigeene äratada ja neid täpselt äratunda. Immuunsüsteemi toimivust reguleerivad tolerantsusmehhanismid ning kontrollimehhanismid, mis aitavad säilitada tasakaalu ning vältida autoimmuunset kahju.

Rakendused hõlmavad vaktsiinide väljatöötust ja kasutust, immunoteraapiat ning transplantatsioonide immunoloogilist juhtimist. Immunoloogia panustab haiguste ennetusse, diagnoosimisse ja ravi, sealhulgas allergiate, autoimmuunhaiguste ja vähi immunoloogilist käsitlemist. Uuringud ning kliiniline praktika hõlmavad sageli seroloogiat, tsütomeetriat, immunohistokeemiat ja in vitro funktsionaalseid teste, kombineerituna genoomika ja bioinformaatika lähenemistega.