immuunvastused

Immuunvastused on organismi võime tuvastada ja kaitsta end patogeenide, kahjustuste ja võõrkehade eest. Need jagunevad peamiselt kaheks: kaasasündinud immuunsus ja omandatud immuunvastus. Kaasasündinud immuunsus on kiirem ja mittespetsiifiline, omandatud immuunvastus aga aeglasem, kuid väga spetsiifiline ja mäluline.

Kaasasündinud immuunsus põhineb barjääridel (nahk, limaskestad) ning rakulisel vastusel: neutrofiilid, makrofaagid ja looduslikud tapjarakud. See hõlmab põletikulist reaktsiooni ja komplement süsteemi, mis aitab piirata levikut ning märgistada patogeene.

Omandatud immuunvastus keskendub spetsiifilistele lümfotsüütidele: B- ja T-rakkudele. B-rakud toodavad antikehi, mis seovad antigeene ja neutraliseerivad patogeene või märgistavad need lüüakseks. T-rakud tegelevad rakulise immuunvastusega: tsütotoksilised T-rakud hävitavad nakatunud rakke ning helper-T-rakud koordineerivad teiste immuunrakkude vastuseid. Omandatud immuunvastus on mäletav ning moodustab mälurakke, mis võimaldavad kiiremat ja tugevamat vastust tulevastele kokkupuudumistele.

Antigeenide esitlemine on immuunvastuse keskne mehhanism: MHC ehk histokompatibiliteedi kompleks mängib keskset rolli antigeenide esitlemisel. Rakud esitlevad antigeene MHC molekulidega ja esitavad need T-rakkudele, mis otsustavad vastuste tüübi ja tugevuse.

Vastusvõime võib olla mõjutatud haigustest, ravimite kõrvaltoimetest või vananemisest. Vaktsineerimine stimuleerib omandatud immuunvastust ja tekitab mälurakke, pakkudes tugevaid ja kiiremaid kaitsevõimeid tulevaste kokkupuudumiste korral.

---