hüpopigmentatsiooni

Hüpopigmentatsioon on nahal esinev seisund, kus mõned piirkonnad on ümbritsevast nahast heledamad. Selle põhjuseks on melaniini tootmise vähenemine või pigmendi kadu nahas. Hüpopigmentatsioon eristub hüperpigmentatsioonist, kus pigmentatsioon on suurenenud.

Mõned levinud põhjused hõlmavad: postinfi ltsionaalne hüpopigmentatsioon pärast vigastusi, põletikke või ärritavaid haigusi (näiteks akne, ekseem); seen- või seeninfektsioonid nagu pityriasis versicolor (Malassezia põhjustatud helbed ja heledad laigud); pityriasis alba lastel; UV-kahjustus; kemikaalide või medikamentide kasutamise kõrvaltoimed ning harva kaasasündinud haigused, nagu albinism või muud pigmendi puudulikkusega seisundid. Hüpopigmentatsioon võib ilmneda ühe või mitme idiopaatilise laiguna või olla osa suuremast nahahaigusest.

Diagnostika võiks sisaldada kliinilist ülevaatust ja Woodi lampe kasutamist laigude hindamiseks, mis aitab eristada hüpopigmentatsiooni depigmentatsioonist. Vajadusel võib teha täiendavaid uuringuid, näiteks seenefekti kontrolli (KOH preparaat) või kultuur, kui kahtlustatakse seeninfektsiooni. Harva on vajalik biopsia.

Ravi sõltub põhjusest. Enamik hüpopigmentatsiooniga juhtumeid paraneb iseenesest aja jooksul. Tähtsad on päikesekaitse ja ärritavate tegurite vältimine. Põhjuse leides võib ravi hõlmata põletikuvastaseid kreeme, seeninfektsiooni korral antifungaalset ravi või konkreetseid fototeraapiaid, kui diagnoos on vitiligo (mis on pigmendi kogu kadu, mitte ainult hüpopigmentatsioon). Prognos sõltub põhjustajast ja laigude kestusest; mõnel juhul võib paranemine võtta aastaid.