fagotsüütides

Fagotsüüdid on immuunsüsteemi rakud, mis suudavad tuvastada, haarata ja seedida võõrkehi, baktereid ning surnud või kahjustatud rakke. Need rakud moodustavad olulise osa innata immuunvastusest ning esinevad peamiselt neutrofiilide, monotsüütide (mis kudedes muutuvad makrofaagideks) ja dendriitriliste rakkude hulgas.

Peamised fagotsüütilised rakud on neutrofiilid, monotsüüdid/makrofaagid ja dendriitrilised rakud. Neutrofiilid on veres esimesed reageerijad põletikulisel piirkonnal; monotsüüdid liiguvad verest kudedesse ja muutuvad makrofaagideks; dendriitrilised rakud täidavad peamiselt antigeeni esitamise funktsiooni T-rakkudele.

Fagotsütoosi mehhanism hõlmab mitmeid etappe: tuvastamine ja opsoniseerimine ning retseptorite abil kinnitumine; ny söömine ehk fagotsütoos; fagosoomi moodustamine ja selle ühinemine lüsosoomiga; fagolüsoosi keskkonnas patogeenide hävitamine reaktiivsete hapnikuradade ja lüsosomaalsete ensüümidega. Suuremal või vähemal määral tegelevad fagotsüüdid ka antigeenide esitlemisega MHC II molekulide abil ning eritavad tsütokine, et kaasata adaptiivset immuunsust.

Rakkudel on erinev elutsükkel: neutrofiilid on lühiajalised ja kiiresti põletikulises piirkonnas kadunud; makrofaagid on kauem elavad ja püsivad kudedes. Tüsistuste korral, näiteks kroonilise granulomatooshaiguse puhul, võib fagotsütoosi mehhanism toimida puudulikult. Erinevates kudedes on spetsiifilised fagotsüütilised rakud: maksas Kupfferi rakud, kopsudes alveolaarsed makrofaagid ning ajus mikroglia.