immuunvastusest

Immuunvastus on organismi keerukas kaitsemehhanism, mis kaitseb seda haigustekitajate, nagu bakterid, viirused ja seened, ning muude kahjulike ainete, näiteks toksiinide, eest. See on elutähtis protsess, mis võimaldab organismil eristada omi rakke võõrastest ja elimineerida need, mis võivad kahju tekitada.

Immuunvastus jaguneb kahte peamist tüüpi: kaasasündinud immuunsus ja omandatud immuunsus. Kaasasündinud immuunsus on organismi esimene kaitsekiht, mis reageerib kiiresti ja mittespetsiifiliselt igasugustele sissetungijatele. See hõlmab füüsilisi barjääre, nagu nahk, ja rakkude tegevust, nagu fagotsüüdid, mis neelavad ja hävitavad võõrkehi. Omandatud immuunsus on spetsiifilisem ja areneb kokkupuutel konkreetsete patogeenidega. Selle käigus õpib organism ära tundma ja sihikule võtma kindlaid võõrrakke või molekule. Sellel on ka mälu, mis võimaldab kiiremat ja tugevamat reaktsiooni hilisemal kokkupuutel sama patogeeniga.

Omandatud immuunsuse peamised rakud on lümfotsüüdid, sealhulgas B-rakud ja T-rakud. B-rakud toodavad antikehi, mis seonduvad patogeenidega ja neutraliseerivad need või tähistavad neid hävitamiseks. T-rakud aga täidavad erinevaid rolle, sealhulgas otseselt nakatunud rakkude hävitamine (tsütotoksilised T-rakud) või teiste immuunrakkude tegevuse reguleerimine (abistavad T-rakud).

Immuunvastus on tasakaalustatud protsess. Liiga nõrk immuunvastus võib viia krooniliste infektsioonide või haigusteni, samas kui üliaktiivne immuunvastus võib põhjustada autoimmuunhaigusi, kus immuunsüsteem ründab organismi enda kudesid, või allergilisi reaktsioone.