fagotsüüdid

Fagotsüüdid on immuunsüsteemi rakud, mis tegelevad fagotsütoosiga ehk osakeste ja patogeenide enda ümbervõtmise ning seedimisega. Peamised fagotsüüdid on neutrofiilid, makrofaagid (monotsüütidest kudedesse eralduvad) ning dendriitrakud. Neutrofiilid on kiire ja tugev rünnaku rakuline esimene kaitse, makrofaagid ja dendriitrakud osalevad lisaks fagotsütoosile ka antigeeni esitamisel adaptiivsele immuunsusele.

Fagotsütoosi mehhanism koosneb mitmest etapist. Esiteks toimub kemotaksis ehk signaalide suunatud rakkude kogunemine. Opsoniseerimine suurendab seotavat sidet; antikehad ja C3b märgistavad osakesi. Seejärel neelatakse siht endotsütoosi teel fagotsütoosi, moodustades fagoosoomi. Fagoosoom sulandub lüsosoomiga, moodustub fagolüsosoom, kus patogeen või materjal lagundatakse lüsosüümaalsete ensüümide ning reaktiivsete hapnikunäitajate abil. Mõnikord osalevad fagotsüüdid ka mütlogika signaalidena ning tekitavad valgustusreaktsioone, mis aitavad tappa patogeene.

Funktsioonide koalitsioon hõlmab patogeenide kõrvaldamist, surnud või vigastatud rakkude puhastamist ning põletikulises koes tasakaalu hoidmist. Dendriitrakud ja makrofaagid esitlevad fagotsütoosi käigus saadud antigeene MHC molekulide kaudu, ühendades innatoosse ja adaptiivse immuunsuse.

Professionaalsed fagotsüüdid hõlmavad neutrofiile, makrofaage ja dendriitrakke; mitteravimite kudedes võib fagotsüütide funktsioonide täita ka teisi rakud. Defektid fagotsütoosivõimes, näiteks NADPH oksidaasi puudulikkus kroonilises granulomatoosse haiguses (CGD), suurendavad korduvaid infektsioone ja põletikureaktsioone.