alveolaarsed

Alveolaarsed viitavad foneetikas häälikutele, mis artikuleeritakse asetades keeleots ülemiste hammaste taha asuvate hambasombukeste ehk alveoolide vastu. Need on üks peamisi artikulatsioonikohti inimkõnes.

Eesti keeles on mitmeid alveolaarseid häälikuid. Näiteks alveolaarsed nasaalid nagu [n] (nagu sõnas "nina") ja alveolaarsed sulghäälikud nagu [t] (nagu sõnas "tuba") ja [d] (nagu sõnas "day"). Samuti esinevad alveolaarsed siliidsed ehk frikatiivid nagu [s] (nagu sõnas "suu") ja [z] (nagu sõnas "zoo", kuigi eesti keeles on [z] harvem ja esineb peamiselt laenudes või murretes).

Hambasombukeste piirkonda kasutatakse ka teiste häälikute moodustamiseks, kuid alveolaarseteks nimetatakse neid, kus keeleots just neid hambasombukesi puudutab või nende lähedal on. Artikuleerimisviis (näiteks sulghäälik, nasaal, frikatiiv) määrab, kuidas õhuvool selles kitsendatud kohas muutub. Alveolaarsed häälikud on paljudes keeltes väga levinud ja moodustavad olulise osa igapäevasest suhtlusest.