ensüümidega

Ensüümid on bioloogilised katalüsaatorid, mis kiirendavad keemilisi reaktsioone organismis, muutmata end ise tarbeks. Enamik ensüüme on valgud, kuid mõnel juhul toimivad katalüsaatoritena ribosüümid ehk RNA-molekulid. Ensüümid on väga spetsiifilised: iga ensüüm seondub kindla substraadi või substraatide kogumiga ja katalüüsib ainult vastavat reaktsiooni.

Aktiivne koht on ensüümi piirkond, kuhu substraat seondub; seostumine võib toimuda nii klassikalise võtme-saba mudeli kui ka indutseeritud sobivuse printsiibi kohaselt. Seostumise tagajärjel võib toimuda konformatsioonimuutus, mis alandab aktivatsioonienergiat ja kiirendab reaktsiooni. Töös peab ensüüm taluma sobivat temperatuuri ja pH-d ning tihti on vaja kofaktoreid või koensüüme, mis võivad olla metalioonid või orgaanilised molekulid.

Reaktsiooni kiirus on kirjeldatav Michaelis-Menten kineetikaga: KM näitab substraadi kontsentratsiooni, mille juures kiirus on pool maksimumist, ja Vmax on maksimaalne kiirus, kui ensüüm on substratega satureeritud. Ensüümid liigitatakse peamiselt klassideks nagu hüdrolaasid, transferaasid, oksüdoreduktaasid, lyaasid, isomeraasid ja ligaasid.

Rakkudes ja tööstuses mängivad ensüümid olulist rolli toidu seedimises, ainevahetuses ja signaalteesides. Meditsiinis, toiduainetööstuses ja biotehnoloogias kasutatakse ensüüme laialdaselt: neid kontrollitakse reaktsioonide kiiruse ja suuna parandamiseks ning tihti kasutatakse immobiliseeritud vorme protsesside taaskasutatavuse ja stabiilsuse suurendamiseks.