konformatsioonimuutus

Konformatsioonimuutus ehk konformatsiooniline muutus on moleküüli, peamiselt valgu, ruumilise struktuuri oluliseks ümberkorraldamiseks, mis tavaliselt kaasneb või põhjustab funktsiooni muutuse. Selline muutus võib olla lokaalne, puudutades vaid üht või mõnda aminohapet, või ulatuda kogu moleküüli ulatusesse ning seetõttu mõjutada näiteks sidumisomadusi, katalüütilist aktiivsust või spetsiifilisust.

Mõõtmist ja regulaatsiooni mõjutavad tegurid hõlmavad ligandi seostumist (indutseeritud sobivus), allosteerilist regulatsiooni, post-translatsioonilisi modifikatsioone (nt fosforüleerimine), pH, temperatuuri, metallioonide või teiste molekulide olemasolu ning mutatsioone. Konformatsioonimuutus on sageli keskne allosteraalses regulatsioonis, kus ühe osa muutumine mõjutab teise osa funktsiooni.

Tuntud näited hõlmavad hemoglobiini T- ja R-olekute vaheldumist vastavalt hapniku sidumisele, mis muudab Hb afiinsust ja veregaasile kergemini transporti; ning pindade ja kanalite konformatsioonilised muutused G-proteiinidega seotud kondenseerumist reguleerivates retseptorites (GPCRid) ja teistes ensüümides, mis toimuvad ligandide seostumise järel. Konformatsioonimuutused on olulised ka ensüümide katalüüsi saabumise ja inhibeerimise mehhanismides ning signaale edastavates molekulaarsüsteemides.

Uurimiseks kasutatakse tehnikaid nagu X-ray kristallograafia, kriyo-elektronmikroskoopia, NMR, FRET, HDX-MS ja teised struktuurbioloogia meetodid. Konformatsioonimuutuste mõistmine on võtmetähtsusega ravimite arendamisel, mis võivad neil muutustel sihipäraselt toimetada.