kondenseerumist

Kondenseerumine on faasimuutus, mille käigus gaasiline aine muutub vedelaks või tahkeks. See toimub tavaliselt temperatuuri langemisel või rõhu tõusmisel, kui gaas jõuab küllastusolekusse ja hakkab moodustama vedelat või tahket faasi.

Kondenseerumise käivitamiseks on sageli vajalik tuumakesi ehk nukleatsiooni. Atmosfääris moodustuvad veetilgad või jääkristallid tihti väikeste osakeste ümber; niiskus ja madal temperatuur soodustavad kondenseerumist. Protsess vabastab latentset soojust, mis mõjutab energiavahetust ja ilmastikku.

Kondenseerumine on oluline looduses, kuna see kontrollib veeauru ringlust ning ilmastikunähtusi nagu pilved, udu ja kaste. Tehnoloogiaski kasutatakse kondenseerumist laialdaselt: kondensaatorites ja külmkapides eraldatakse gaasist vedelikku, aurustites muudetakse vedelad komponendid tagasi gaasideks ning üldises tööstusprotsesside soojus- ja niiskusjuhtimises.

Mõisted ja seosed: kastepunkt on temperatuur, mille juures gaas hakkab kondenseeruma kindlas rõhus. Küllastus ja üle küllastuse seisundid määravad, kui kergesti kondenseerumine toimib. Kondenseerumise jälgimine ja kontroll on oluline nii looduslike protsesside mõistmiseks kui ka tehniliste seadmete efektiivseks tööks.