monotsüütide

Monotsüüdid on üks valgevereliblede tüüp, mis mängib olulist rolli immuunsüsteemis. Need on suurimad omataolised rakud vereringes ja neid toodetakse luuüdis. Monotsüüdid ringlevad veres suhteliselt lühikest aega, tavaliselt 1-3 päeva, enne kui nad kudedesse migreeruvad ja muutuvad makrofaagideks või dendriitrakkudeks.

Makrofaagid on spetsialiseerunud fagotsütoosile, mis tähendab võimet neelata ja seedida patogeene, nagu bakterid ja viirused, samuti surnud rakke ja raku prahti. Nad on olulised ka põletikuliste reaktsioonide reguleerimisel ning uute kudede moodustumise protsessis. Dendriitrakud seevastu on antigeeni esitlevad rakud, mis on kriitilise tähtsusega immuunsüsteemi adaptiivse osa aktiveerimisel. Nad püüavad kinni antigeene ja esitlevad neid T-rakkudele, käivitades spetsiifilise immuunvastuse.

Monotsüütide arvu suurenemine veres, seisund mida nimetatakse monotsütoosiks, võib viidata erinevatele meditsiinilistele seisunditele, sealhulgas infektsioonidele, autoimmuunhaigustele või kroonilisele põletikule. Nende õige funktsioon on elutähtis organismi kaitseks haiguste vastu.