antiikmaailmast

Antiikmaailm on ajalooline mõiste, mis kirjeldab varaseid ja klassikalisi tsivilisatsioone, kus arendati kirja, linnade ja riigi korraldust. Periood ulatub neljanda aastatuhande eKr ehk kirja tekkimisest kuni Keskaja alguseni (umbes 5.–6. sajand pKr); piirid erinevad regiooniti.

Peamised piirkonnad ja tsivilisatsioonid olid Mesopotaamia (Sumerid, Babiloonia), Egiptus, Induse tsivilatsioon, Minoo–Mykene kultuurid, Kreeka klassikaline ja Hellenistlik maailm ning Vana-Rooma. Ida pool arendasid Hiina varase riigivalitsemise vormid (Shang ja Zhou) ning India suuremad riigid (Vedic periood, Maurya ja Gupta) olulised traditsioonid.

Antiikmaailmas toimusid suured arengud: kirjutamise ja arusaamade levik, linnade ehitus ning riigi- ja õigussüsteemide kujunemine; arhitektuur, inseneritöö ja kunstide väljendused; ning filosoofia ja teaduse varased traditsioonid, mis mõjutasid hilisemat lääne- ja idakultuuri.

Antiikmaailma pärand ilmneb kaasaegses õigussüsteemis, poliitilises mõtlemises, kunstis ja kirjanduses. Uurimine tugineb arheoloogiale, tekstide kriitilisele tõlkimisele ja numismatikale; ajaloolised tõlgendused peegeldavad muutlikke metoodikaid ja kultuurilisi perspektiive.