ajuhaiguste

Ajuhaigused on haigused, mis mõjutavad aju ja kesk- ning perifeerse närvisüsteemi funktsiooni. Need hõlmavad mitmesuguseid patoloogiaid, mille kulg ja prognostika võivad olla väga erinevad. Ajuhaigused võivad olla akuutse või kroonilise kestusega ning põhjustada kognitiivseid, motoorseid, sensoorseid ja käitumuslikke häireid.

Peamised haiguste rühmad on neurodegeneratiivsed haigused (Alzheimeri tõbi, Parkinsoni tõbi, Huntingtoni tõbi, ALS), veresoonkonna haigused (isheemiline insult ja hemorraagiline insult), põletikulised ja infektsioonilised haigused (meningiit, entsefalit), traumaatilised ajukahjustused, neoplastilised haigused (aju kasvajad, näiteks glioblastoom) ning metaboolsed ja endokriinsed häired (entsefalopaatia).

Sümptomid varieeruvad sõltuvalt haigusest, kuid võib esineda peavalu, segasus, iiveldus või oksendamine, tasakaalu- ja koordinatsioonihäired, mäluhäired, kõne- või nägemishäired ning krambid või halvatused.

Diagnoos põhineb kliinilisel hindamisel ning täpsustavatel uuringutel, nagu aju pildistamine (MRI või CT), EEG ja laboratoorsed uuringud ning mõnel juhul tserebrospinaalvedeliku analüüs. Vajadusel tehakse täiendavaid testid haiguse tüübile vastavalt.

Ravi sõltub haigusest ning võib hõlmata ravimteraapiat, kirurgilist sekkumist, kiiritus- või keemiaravi, rehabilitatsiooni ning elustiili muutusi ja riskifaktorite kontrolli. Prognoos on haigusest ja kahjustuse ulatusest lähtuv ning võib olla väga erinev.