pildistamine

Pildistamine on kujutiste loomimise protsess, mille käigus kogutakse valgus ja fikseeritakse see fotomeediumil, kas filmile või digitaalsele sensorile. See hõlmab nii kunstilisi kui dokumentaalseid töid ning võib tegeleda staatiliste kujutiste, portree-, maastiku- ja tänavapildiga ning mitmesuguste projektidega.

Fotoajalugu algas 19. sajandi alguses varaste meetoditega nagu daguerreotüüp ja kollodioon. Aastakümnete jooksul lisandusid negatiivfilm ja värvifotograafia ning lõpuks digitaalse pildistamise laialdane kasutuselevõtt, mis muutis pildistamise globaliseerunuks ja kättesaadavaks.

Praktikas on keskne ekspotsioon: säriaeg, ava ja ISO tundlikkus. Valgus, teravus ja kompositsioon määravad tulemuse ning sügavusteravuse. Varustus võib olla kaamera (DSLR, ilmapeegline või kompaktne), objektiivid, statiiv ning välkud või valgusallikad; paljud tänapäevased pildid tekivad ja töödeldakse digitaalselt.

Žanrid hõlmavad portreed, maastikke, dokumentaal- ja tänavapilti, arhitektuuri, makrot ja spordifotograafiat. Pildistamisel on oluline järgida eetikat: isikute nõusolek, privaatsus ja autoriõigused ning piltide manipuleerimise läbipaistvus.

Pildistamine on laialdaselt kasutatav viis maailma dokumenteerimiseks ning loovuse ja kultuuriliste vaadete väljendamiseks.