patoloogiaid

Patoloogiad on haiguste ja patoloogiliste seisundite kogum, mida meditsiinis sageli nimetatakse patoloogiaks. Patoloogia uurib haiguste arengumehhanisme, esinemist, levikut ning nende mõju organismile. Patoloogilised seisundid võivad olla kaasasündinud või omandatud; neid klassifitseeritakse etioloogia, morfoloogia ja funktsiooni muutuste järgi.

Etioloogiliselt jagunevad patoloogiad peamiselt geneetiliste põhjuste, infektsioonide, autoimmuunsete mehhanismide, mürgiste ainete ning trauma tõttu ning neoplastiliste ehk kasvajataoliste protsesside kaudu. Morfoloogilised muutused võivad olla rakulised, kudede ja elundite tasandil ning neid tavaliselt tuvastatakse histopatoloogiliste uuringute abil. Funktsionaalsed kahjustused tähendavad muutunud rakkude ja kudede talitluse häireid ning organite düsfunktsiooni.

Diagnostika hõlmab kliinilist läbivaatust, laboratoorseid teste, pildiuuringuid (röntgen, MRI, CT) ning vajadusel histopatoloogilisi uuringuid. Patoloogia areng ja ravi planeerimine tuginevad patogeneesi mõistmisele ja avastatud haiguslikule sihtmärgile.

Ravi ja juhtimine sõltuvad haigusest, hõlmates etioloogilise põhjuse kõrvaldamist, sümptomite leevendamist, pidevat jälgimist ning elustiili muutmist ja ennetusmeetmeid. Näited on diabeet, ateroskleroos, autoimmuunhaigused, infektsioonid ja vähk. Patoloogial on keskne roll meditsiiniliste erialade, nagu kliiniline patoloogia, onkoloogia, endokrinoloogia ja nakkushaiguste uurimisel ning haiguste mõistmisel ja ravil.