Veetöötlusprotsess

Veetöötlusprotsess on rida füüsikalisi, keemilisi ja bioloogilisi protseduure, mis on kavandatud vee kvaliteedi parandamiseks, et see sobiks konkreetseks kasutuseks. Enamik veetöötlust on seotud joogivee puhastamisega, kuid see hõlmab ka reovee käitlemist enne selle keskkonda laskmist või taaskasutamist. Üldised veetöötluse eesmärgid on eemaldada või vähendada saasteaineid, nagu suspendeeritud tahked ained, mikroorganismid, mineraalid, valgud, mikroobid ja mõned kemikaalid.

Enne vee kasutamist joogiveena läbib see tavaliselt mitmeid etappe. Esialgseks töötlemiseks võib kasutada sõelutamist, et eemaldada suured esemed nagu praht. Seejärel järgneb tavaliselt settimine, kus tahked ained lastakse põhja settida. Järgmine etapp on filtreerimine, kus vesi juhitakse läbi erinevate filtrite, et eemaldada väiksemad osakesed. Desinfitseerimine on kriitilise tähtsusega etapp, mille käigus hävitatakse kahjulikud mikroorganismid kasutades kloori, osooni või ultraviolettkiirgust. Mõnikord kasutatakse ka keemilisi meetodeid nagu koagulatsioon ja flokulatsioon, et aidata väikestel osakestel kokku koguneda ja sadestuda.

Reovee puhastusprotsess sarnaneb joogivee puhastamisega, kuid keskendub rohkem orgaanilise aine ja patogeenide eemaldamisele. Esialgne töötlemine hõlmab suurte jäätmete eemaldamist ja settimist. Bioloogiline töötlemine on reovee puhastamisel kesksel kohal, kus mikroorganismid lagundavad orgaanilist ainet. Sellele järgneb sageli täiendav filtreerimine ja desinfitseerimine. Lõppeesmärk on tagada, et töödeldud vesi ei ohustaks keskkonda ega inimeste tervist.