Taustteadmised

Taustteadmised on teadmised, mis inimesel on juba eelnevalt omandatud teemadest, sündmustest, kultuurist ja elukogemustest ning mis aitavad tal uut teavet tõlgendada ning integreerida olemasolevasse teadmiste skeemi.

Kognitiivses psühholoogias peetakse taustteadmisi võtmetähtsusega komponentideks, mis moodustavad inimese skeemid ehk teadmiste raamid. Need annavad struktuuri uuele teabele, võimaldavad seoseid pidada, järeldusi teha ja vähendada kognitiivset koormust. Taustteadmised mõjutavad oluliselt õppimist, eriti lugemist ja probleemi lahendamist; kui taust on rikkalik, on mõistmine sujuvam.

Kasutus ja arendus õppimises hõlmavad teadlikku eeltöötlust: õpetajad võivad pakkuda rikkalikku konteksti, kultuurilisi ja erialaseid näiteid, soodustada sõnavara ja esmaseid taasesitusi ning luua võimalusi varasemate teadmiste aktiveerimiseks enne uue sisu tutvustamist. Taustteadmised on domeenispetsiifilised ning võivad erineda sõltuvalt koolist, kultuurist ja elukogemusest; need võivad suurendada õpitulemusi, kuid samas võivad vähendada soolist või kultuurilist ebavõrdsust, kui pääs taustteadmistele on piiratud.

Piirangud ja riskid hõlmavad teadmiste ekslikku või valesti tajutud taasesitamist ning teadmiste needust ehk olukorda, kus kõrgemal tasemel teadmised raskendavad teistele selgitamist. Kultuuriline erinevus võib muuta „tavalise” taustteadmise määratlust ning seetõttu on oluline läheneda õppematerjalidele mitmekülgselt ja kaasavalt.

Mõõtmine hõlmab taustteadmiste inventuure, lühikesi intervjuusid, eelteadmiste hindamist ning seoste loomise võimekuse mõõtmist, mis aitab hinnata, kui hästi uus sisu sobitub õppija olemasoleva teadmisbaasi. Taustteadmised on olulised, kuid neid tuleb arendada ja juhtida viisil, mis soodustab õiglaselt kõigi õppijate arengut.