taustteadmiste

Taustteadmised on inimese varasemad teadmised ja arusaamad, mis moodustavad raamistiku uue teabe mõistmiseks, tõlgendamiseks ja kasutamiseks. Need teadmised hõlmavad faktuaalset infot, kontseptuaalseid seoseid, oskusi ning kontekstuaalset ja kultuurilist tausta, ning nende koosmõju kujuneb sõltuvalt isiku kogemustest ja sotsiaalsest taustast.

Taustteadmised jagunevad tavaliselt mitmesse vormi: faktuaalne teadmine hõlmab teadmisi faktidest ja terminoloogiast; kontseptuaalne teadmine käsitleb mõistetevahelisi suhteid ja kontseptuaalseid skeeme; protseduraalne teadmine puudutab võimeid, oskusi ja toimingute järjekordi; kontekstuaalne või kultuuriline teadmine kajastab olukorra ja sotsiaalsete normide mõju.

Need teadmised tekivad ajal, kui inimene omandab haridust, kogeb erinevaid elus‑ ja tööolukordi ning suhtleb teistega. Varasemad kogemused, keel ja kultuuriline taust moodustavad tugeva raamistiku, mille kaudu uued ideed tõlgendatakse.

Taustteadmised on õppimises kriitilise tähtsusega: need võivad kiirendada mõistmist ja sügavust, kui uus teave sobitub olemasolevate skeemidega. Samas võivad need ka takistada, kui uued ideed on vastuolus või kui teadmised on valed või kallutatud. Õpetajad saavad hindada varaseid teadmisi, kasutada mõistekaartidega pretestide meetodeid ning kohandada õpetust vastavalt õpilase taustale, et parandada õppimise toetamist ja üleminekut uutele kontseptsioonidele.