Söömishäired

Söömishäired on vaimse tervise häired, mida iseloomustavad ebaterved ja püsivad toitumis- ja kehakaaluhaldushäired. Need võivad põhjustada tõsiseid füüsilisi ja psühholoogilisi probleeme. Kõige levinumad söömishäired on anoreksia nervosa, buliimia nervosa ja liigsöömishäire.

Anoreksia nervosa korral iseloomustab inimest haiglane hirm kaalutõusu ees, oluliselt piiratud toitumine ja keha moonutatud taju, mis viib alakaalulisuseni. Buliimia nervosa puhul esinevad perioodid liigsöömisele, millele järgneb kompenseeriv käitumine, nagu oksendamine, lahtistite kasutamine või ülemäärane treenimine, et kaalutõusu vältida. Liigsöömishäire korral esineb korduv liigsöömine ilma kompenseeriva käitumiseta, mis põhjustab distressi ja süütunnet.

Söömishäirete põhjused on keerulised ja multifaktoriaalsed, hõlmates geneetilisi, bioloogilisi, psühholoogilisi ja sotsiaalseid tegureid. Riskifaktoriteks võivad olla madal enesehinnang, perfektsionism, perekondlik ajalugu, toitaineid piiravad kultuurilised normid ja teatud elusündmused.

Diagnoosimine põhineb psühhiaatri või muu kvalifitseeritud tervishoiutöötaja poolt tehtud põhjalikul hindamisel, mis hõlmab füüsilist läbivaatust ja psühholoogilist hindamist. Ravi on sageli multidistsiplinaarne ja võib hõlmata psühhoteraapiat, toitumisalast nõustamist ja meditsiinilist jälgimist. Varajane sekkumine on oluline paranemise ja pikaajaliste tüsistuste ennetamise seisukohalt.