Polüglott

Polüglott on inimene, kes oskab rääkida mitmes keeles. Tavaliselt peetakse polüglottiks isikut, kellel on märkimisväärne suutlikkus suhelda vähemalt kolmes või enamas keeles, kuigi täpne kriteerium võib varieeruda. Sõna pärineb kreeka keelest polys "palju" ja glossa "keel".

Polüglottlikkus ei tähenda alati sama taset kõigis keeltes. Inimesed võivad olla aktiivselt rääkimises mõnes keeles ja passiivselt mõistmises teistes. Protsentuaalselt võib ühe inimese oskus olla väga hea suhtluses erinevates keeltes, kuid sama keel võib olla nõrgem; see on loomulik osa keeleõppest.

Õppimise ja arendamise viisid hõlmavad keelekeskkonna loomist, immersiooni, sihipärast õppimist, sõnavara ja grammatiliste struktuuride järjepidevat harjutamist ning erinevate praktikate, sealhulgas keelevahetuse ning täiendavate digitaalse vahendite kasutamist. Kaasnevad meetodid: kordamise süsteemid (spaced repetition), mälumeetodid, keeleringi osalemine ja kultuuriline eksponeerimine.

Ajalooliselt ja tänapäeval on polüglottsus olnud seotud diplomaatia, teaduse ja kultuurivahetusega. Tuntud ajaloolised polüglotid hõlmasid Giuseppe Mezzofanti, keda peetakse üheks kõige laiemalt keeli valdava polüglotti, ning on ka kaasaegseid õppijaid ja professionaale, kes kasutavad mitmes keeles töö tegemiseks. Polüglottide kogemused erinevad, kuid ühiseks jooneks on keeltevaheline kommunikatsioon ja kultuuride vahelise mõistmise soodustamine.