Neeruprobleemid

Neeruprobleemid viitavad mitmesugustele seisunditele, mis kahjustavad neerude struktuuri või funktsiooni. Neerud reguleerivad vedelikutasakaalu, eemaldavad jääkaineid, reguleerivad elektrolüüte ja toodavad hormoone, mille häired võivad mõjutada kogu organismi.

Põhjused on mitmekesised: ägedad olukorrad (nt raske vedelikukaotus, infektsioon või ravimite toksiilsus) võivad põhjustada ägedat neerupuudulikkust, pikaajalised haigused nagu diabeet ja hüpertensioon on peamised kroonilise neeruhaiguse põhjustajad. Muud tegurid hõlmavad neerukive, glomerulonefriite, pärilikke häireid ja autoimmuunprotsesse.

Tavalised sümptomid võivad olla väsimus, söögiisu langus, iiveldus, turse jalgadel või silmade ümbruses, vähenenud või sagedasem urineerimine ning kõrgenenud vererõhk. Mõned neeruhaigused võivad alguses olla asümptomaatilised ja avastatud laboriuuringute kaudu.

Diagnostika hõlmab uriiniuuringuid, vereanalüüse (näiteks kreatiniin ja hinnanguline glomerulaarne filtratsioonikiirus), pildiuuringuid (ultraheli, CT) ja vajadusel neerubiopsiat. Ravi sõltub põhjusest: see võib hõlmata haigusseisundi juhtimist (nt vererõhu ja glükeemia kontroll), ravimite kohandamist, dieediteraapiat ning rasketel juhtudel dialüüsi või neerusiirdamist. Ennetus põhineb riskifaktorite juhtimisel, tervislikul eluviisil ja regulaarsetel kontrollidel kõrge riskiga isikutel. Neeruprobleemid on ülemaailmne terviseprobleem ning kroonilise neeruhaiguse levik kasvab vananeva ja kroonilisi haigusi põdeva elanikkonna seas.