elektrolüüte

Elektrolüüt on aine, mis lahustudes või sulatuses dissotsieerub ioonideks ning mille lahus või sulatus juhib elektrivoolu. Elektrolüüdid võivad olla soolad, happed või alused, mis vabastavad vabad ioonid ning seetõttu kannavad laenguid elektrivoolu juhtimisel. Tavalises vees on elektrolüütide lahused head jahtivate.

Elektrolüütide klassifikatsioon võib põhineda dissotsiatsiooni ulatusel. Tugevad elektrolüüdid dissotsieeruvad peaaegu täielikult, tootes lahuses palju laengukandjaid ioonide paare (näiteks naatriumkloriid NaCl, vesinikkloriidhape HCl, mõned happe ja soola lahused). Nõrgad elektrolüüdid dissotsieeruvad osaliselt, mistõttu lahusel on vähem vabade ioonide ja seetõttu nõrgem elektrijuhtivus (näiteks äädikhape CH3COOH). Mõned materjalid võivad olla eristuvas olekus, näiteks sulatuste puhul.

Kehas mängivad elektrolüüdid olulist rolli: peamised ioonid nagu naatrium (Na+), kaalium (K+), kaltsium (Ca2+), magneesium (Mg2+), kloriid (Cl−) ja bikarbonaat (HCO3−) ning fosfaat (PO4 3−) osalevad vedeliku tasakaalul, närviimpulsside juhtimisel ja lihaste kontraktsioonil. Nende tasakaal sõltub toitumisest, vedelike tarbimisest ja hormonalsetest mehhanismidest ning on kriitiline vere pH ja üldine homeostaas.

Rakendustasandil kasutatakse elektrolüüte elektrolüütlahustes, akudes ja elektrokeemilistes protsessides. Meditsiinis ning toidu- ja sporditoitudes jälgitakse elektrolüütide tasakaalu, et säilitada vedeliku tasakaal ja hea üldine tervis.