neerusiirdamist

Neerusiirdamine on kirurgiline protseduur, mille käigus haig neer asendatakse doonori neeruga. Patsiendi enda neerud võivad jääda paika või vajadusel eemaldatakse need sõltuvalt kliinilisest olukorrast. Siirdamist tehakse peamiselt lõppstaadiumi neerupuudulikkuse korral, kui konservatiivne ravi ja dialüüs ei ole jätkusuutlikud. Siirdamisi võivad teha nii elus doonorilt kui surnud doonorilt.

Kõigepealt hinnatakse sobivust väga põhjalikult: veregrupp, antikehad, üldine tervislik seisund ning nakkus- ja vähiriski hinnang. Sobiva doonori olemasolul ja vastuvõtva inimese jaoks sobiva immunoloogilise profiiliga korral planeeritakse operatsioon.

Operatsiooni käigus asetatakse doonorneer alakõhualasse ning selle veresooned ühendatakse patsiendi veresoontega; kusejuha ühendatakse põiega. Patsiendi vanad neerud võivad jääda paika või neid eemaldatakse, kui see on meditsiiniliselt vajalik.

Postoperatiivne ravi keskendub eluaegse immunosuppressiooni järgimisele, et vältida neeruhülgamist. Raviskeemid hõlmavad tavaliselt kaltsineuriini inhibiitoreid (nt tacrolimus või ciclosporin), antiproliferatives (nt mycophenolate mofetil) ja mõnikord kortikosteroide. Patsiendi jälgimine hõlmab regulaarselt vere- ja neerufunktsiooni teste ning infektsioonide ennetust.

Tulemused: neerusiirdamine võimaldab sageli vähendada või lõpetada dialüüsi ning parandada elukvaliteeti. Samas kaasnevad risksid, sealhulgas hülgamine, infektsioonid, verehüübed ja pikaajaline immunosuppressiooni tarvitamine, mis nõuab tähelepanelikku jälgimist.