Nakkuslikkust

Nakkuslikkus ehk nakkusetekitaja levimise kergus kirjeldab, kui kiiresti ja laialdaselt haigustekitaja võib inimeste vahel levida. See sõltub patogeeni omadustest, inimeste vastuvõtlikkusest ja keskkonnast ning võib varieeruda erinevates populatsioonides ja ajaperioodidel. Nakkuslikkust hindavad teadlased ja tervishoiuasutused, et mõista leviku potentsiaali ja planeerida tõrjemeetmeid.

Peamised mõisted hõlmavad baas-R0 ehk baasreproduktsiooninumbrit, millega iga haigestunu nakatab keskmiselt teisi teatud populatsioonis, ning Rt ehk efektiivset reprodutseerimistegurit, mis sõltub immuunsusest ja rakendamistavatest. Generatsiooniaeg ja serial interval kirjeldavad, kui kaua kulub uue juhtumi tekkimiseks. Nakkuslikkus võib ajas muutuda sõltuvalt viiruse tüvest, viiruse koormusest ja keskkonnatingimustest.

Leviku teed on peamiselt hingamisteede kaudu (õhu kaudu levimine ja tilgad), lisaks kontakt ja mõnel juhul vektorid. Asümptomaatiline või pre-sümptomaatiline nakkus võib suurendada tegelikku nakkuslikkust, kui haigestunud ei ole eraldunud või nakatab teisi enne diagnoosi. Keskkonnatingimused, tihedad sotsiaalsed kontaktid ja viirusliku aine püsivus pindadel mõjutavad levikut.

Näited: leetrid on väga nakkav haigus, mille baasnumbri hinnangulised väärtused on kõrged (võivad olla 12–18). Gripp on keskmise nakkuslikkusega haigus, R0 sageli umbes 1,3–1,8. SARS-CoV-2 levik varieerub tüve ja rakendatud meetmete tõttu; asümptomaatiline levik on oluline. Noroviirused on väga nakkavad ja põhjustavad sageli lühiajalisi gastroenteriidi puhanguid.

Väldemeetmed hõlmavad vaktsineerimist, tõhustatud ventilatsiooni, head kätehügieeni, isolatsiooni ja karantiini, testimis- ja kontaktide jälgimise süsteeme ning käitumise muutmist, et vähendada kontakte ja viiruse ülekandmist.