koormusest

Koormus on suurus, mis kirjeldab jõu, raskuse või surve mõju objekte või süsteeme. Sõna koormusest viitab sageli koormuse kohta või koormusest tulenev olukord ning seda kasutatakse laialdaselt teaduses, tehnikas ja igapäevaelus. Käesolev artikkel käsitleb koormuste kontseptsiooni nii füüsikas kui ka tervise, tööstuse ja energiavaldkonna kontekstis.

Füüsikas ja mehhaanilises inseneritöös tähendab koormus nähtust, kui mingi väline jõud rakendub kehale või konstruktsioonielemendile. Koormus võib olla staatiline (püsiv) või dünaamiline (muutuv), jaotatud või punktkoormus. Disainis hinnatakse koormuste kombinatsioone ja kehtivaid koormusnõudeid, et tagada ohutus ja töökindlus.

Inimese tervise ja tööohutuse kontekstis viitab koormus füüsilisele töökulule: staatiline asend, korduvad liigutused ja üldkoormus. Liigne või ebasoodsalt jaotunud koormus võib põhjustada ülekoormust ja vigastusi. Ergonomika ja töökorraldus püüavad minimeerida ebasoodsat koormust ning parandada töövõimet ja heaolu.

Energia- ja infrastruktuurivaldkonnas tähendab koormus tarbimist: elektriline koormus näitab, kui palju võrgule rakendatakse võimsust. Koormusjuhtimine, tipukoormuse vähendamine ja võrgutõrgete ennetamine on kriitilised osad energiasüsteemide toimimises.

Koormuste suurus mõõdetakse tavaliselt jõudude kaudu: newtonides (N) või kiloneutonites (kN). Koormus tekitab materjalis pingeid ja deformatsioone, mida kirjeldatakse mehaaniliste omaduste ja vastupidavuse kaudu. Koormusanalüüs põhineb standarditel ja koefitsientidel, mis arvestavad ajutist koormust, dünaamilisi efekte ning koormuste kombineerimist.