gastroenteriidi

Gastroenteriit on kõhu ja soolte limaskesta põletik, mis tavaliselt kaasneb kõhulahtisus, oksendamine, kõhuvalu ja mõnikord palavik. Enamik juhtudest on tegemist ägeda infektsiooniga, mis möödub tavaliselt paari päevaga ning võib kesta kuni nädal. Haigus võib esineda igas vanuses, kuid eriti riskirühmad on väikelapsed ja vanemad inimesed.

Põhjused ja levik: Enim põhjustavad viirused, eeskätt noroviirus ja rotaviirus. Bakteriaalsed infektsioonid, nagu Salmonella, Campylobacter ja Shigella, ning mõnel juhul parasiidid nagu Giardia võivad samuti põhjustada gastroenteriiti. Nakkus levib fekaal-oraalse tee, saastunud toidu või veega ning kätekontakti kaudu.

Sümptomid ja diagnoos: Peamised sümptomid on tugev kõhulahtisus, oksendamine, kõhuvalu ja palavik; dehüdratsioon on suur risk, eriti lastel ja eakatel. Diagnoos põhineb tavapärasel kliinilisel hindamisel ning vajadusel võidakse teha väljaheiteanalüüs või vereanalüüs, et määrata etioloogia ja tüsistuste risk.

Ravi: Esmane ravi keskendub dehüdratsiooni ennetamisele ja asendavale vedelikule ning elektrolüütidele. Soovitatakse suukaudset rehidratatsioonilahust ning jätkavat toitumist. Väikelastele võib anda tsinki, mis aitab taastumist. Antibiootikumid kasutatakse ainult bakteriaalse infektsiooni kahtluse või kinnituse korral arsti otsuse järgi; viirusliku gastroenteriidi korral antibiootikumid ei ole kasulikud. Raskematel juhtudel või dehüdratsiooni korral võib olla vajalik haiglaravi ja intravenoosne vedeliku manustamine.

Ennetamine ja prognoos: Kätepesu, toidu ja joogivee ohutu käsitlemine ning hea hügieen on põhilised ennetusmeetmed. Rotaviiruse vaktsineerimine lastele vähendab viirusliku gastroenteriidi riski. Enamik juhtumeid paraneb hästi 1–5 päevaga; dehüdratsioon või immuunpuudulikkusega isikutel võib haigus olla raskem.