infektsiooniga

Infektsiooniga on term, mida kasutatakse meditsiinilises ja igapäevases keeles kirjeldamaks olukorda, kus organism on nakatunud patogeeniga ja haigustunnused võivad tekkida. See võib viidata nii haigusele, mille põhjustab infektsioon, kui ka olukorrale, kus midagi seostatakse infektsiooniga, näiteks “infektsiooniga seotud sümptomid” või “infektsiooniga kaasnev häire”.

Infektsioon tekib tavaliselt siis, kui patogeenid nagu bakterid, viirused, seened või parasiidid sisenevad kehasse, paljunevad ja käivitavad põletikulise vastuse. Nakatuda võivad hingamisteedede, soolte, naha või limaskestade kaudu. Sümptomid võivad olla erinevad ning sõltuvad patogeenist ja inimese vastuvõtlikkusest; levinud nähud on palavik, väsimus, köha, kurguvalu, valud või lokaalnum põletik.

Diagnoosimine põhineb kliinilisel hindamisel, laboratoorsetel testidel (vereproov, uriin, kultuurid) ja mõnikord pildistamisuuringutel või muudel spetsiifilistel testidel, et määrata patogeen ja haigusseisund.

Ravi sõltub infektsiooni tüübist. Bakteriaalset infektsiooni koheldakse sageli antibiootikumidega, viiruslike infektsioonide puhul võivad olla vajalikud viirusevastased ravimid või toetav ravi; seen- ja parasiitinfektsioonid vajavad vastavaid seene- või antiparasiitilisi ravimeid. Lisaks on oluline piisav vedeliku tarbimine, puhkus ja sümptomite leevendamine.

Ennetamine hõlmab kätepesu, vaktsineerimist, hügieeni, toiduohutust ja kontaktide vältimist puudutavate juhiste järgimist. Infektsioonid võivad olla kerged ja taastuvad tavaliselt iseenesest, kuid mõnel juhul võivad need põhjustada tõsiseid tüsistusi, eriti riskigruppides. Kui sümptomid süvenevad või tekib hingamisraskus, tugev valu või segasus, tuleb pöörduda arsti poole.