Mälukasutust

Mälukasutus on mõiste, mis kirjeldab, kui suur osa arvutis olevalt mälu ressursist on hetkel rakendusest või süsteemist ära kasutatud. See hõlmab nii rakenduste kui operatsioonisüsteemi poolt kulutatud RAM-i kui ka teiste mälumajanduses toimuvaid tegevusi, nagu vahemälude kasutus ja vahetusmälu või püsivale salvestusele viidatakse.

Mälukasutust mõõdetakse ja kirjeldatakse erinevate suurustega. Füüsilise mälukasutuse all mõistetakse sageli protsessi tegelikku RAM-i tarbimist (vastavalt operatsioonisüsteemi mõistetusele RSS). Virtuaalne mälukasutus (või VSZ/VIRT) näitab kogu broneeritud virtuaalse aadressruumi suurust, sealhulgas mitteaktiivse mäluminna osa. Mõnikord eristatakse ka kogu süsteemi mälukasutust ja swap-ala kasutust, mis näitab, kui palju andmeid on ajutiselt teisaldatud kõvakettale.

Mälukasutus on oluline näitaja jõudluse, stabiilsuse ja skaleeritavuse hindamisel. Suur või ebastabiilne mälukasutus võib põhjustada aeglustumist, konkurentsi ressurssidel või operatsioonisüsteemi halduri käivitamisi, näiteks OOM-käitumist. Seetõttu on oluline teadvustada mäluprotsesside kulutusi ja tuvastada lekked, ebavajaliku korduva mälukasutuse piirkonnad ning optimeerida mälukasutust.

Mõõtmine ja jälgimine tehakse tavaliselt operatsioonisüsteemi tööriistadega. Linuxis kasutatakse näiteks top, htop, free, vmstat ja ps, samuti pmap-i. Heap-i ja mäluhoidlate kasutuse profillimiseks sobivad tööriistad nagu Valgrind (Massif) ning profiliseerimise tööriistad. Mälukasutuse optimeerimine hõlmab arhitektuuri- ja koodiuuendusi, vahemälu kasutamise parendamist, ressursitõhusat andmestruktuuride kasutust ning vajadusel mälupiiramist konteinerite või cgroups’i tasandil.