Mälukasutuse

Mälukasutus on operatsioonisüsteemi ja käivitatud rakenduste parajasti kasutatav mälu. See hõlmab nii füüsilist RAM-i kui ka virtuaalse mälu, mida haldab operatsioonisüsteem püsivale salvestusruumile (swap) ülekanne abil. Mälukasutus muutub pidevalt sõltuvalt töölaualt aktiivsetest rakendustest, andmestruktuuride suurusest ja taustategevusest.

Mõisted, mis on mälukasutuse kontekstis olulised: RAM on kiire füüsiline mälu, mida protsessid kasutavad otse. Virtuaalne mälu (swap) annab lisamäluruumi, kui füüsiline RAM on täis. Protsessi mälukasutus väljendub sageli RSS-iga (resident set size, päriselt mälus olev suurus) ja VMS-iga (virtual memory size, kogu reserveeritud virtuaalne aadressiruum). Operatsioonisüsteem jagab mälu, haldab vahemälu (cache) ja vajadusel lülitab kasutamata andmed vahetusruumi, et tagada reageerivus ja mitmeprotsessiline töö.

Mäluhaldusega seotud olulised probleemid on mälulekked (memory leaks), mis suurendavad püsivalt mälukasutust, mälukasutuse järsk kasv, mälufraktsioneerumine ja thrashing ehk mäluhalduse pidev vahemälu ja vahetamise kurnatus. Need nähtused võivad süsteemi aeglustada või põhjustada rakenduste krahhe.

Jälgimine ja tööriistad: Linuxis saab mälukasutust jälgida käskudega free, top, htop, vmstat või ps; Windowsis sobivad Task Manager ja Performance Monitor; macOS-is Activity Monitor. Mõõdud annavad tavaliselt MB või GB ja protsentuaalse kasutuse.

Kohandamine ja ennetamine: mälulekke vältimine, vajaliku mälumahu planeerimine, optimeeritud andmestruktuurid, lazy loading ja tõhusa vahemälu kasutamine. Samuti võib olla kasulik piirata taustarakenduste arvu ja vajadusel suurendada füüsilist RAMi, kui mälukasutus regulaarselt jõuab piiride lähedale.