Motivatsioon

Motivatsioon on psühholoogiline jõud, mis käivitab, säilitab ja juhib eesmärkidel suunatud käitumist. See hõlmab nii sisemisi kui välimisi mõjutajaid ning sõltub vajadustest, väärtustest, uskumustest ja keskkonna tingimustest.

Motivatsioon jaguneb tavaliselt kahe põhikategooriasse: sisemine motivatsioon, mis tuleneb tegevuse enda nautimisest või sisemisest rahulolust, ning väline motivatsioon, mis on seotud väliste stiimulitega nagu tasu, tunnustus või sanksioonid.

Erinevad teooriad püüavad seletada, mis motiveerib inimest. Psühholoogias on oluliseks saanud Maslowi vajaduste hierarhia, mille kohaselt vajadused järjestuvad valdkondades, jõudes tippu eneseteostuseni. Self-Determination Theory (Deci ja Ryan) rõhutab autonoomiat, suutlikkust ja kuuluvust. Vaatlusteooriad nagu ootuste-teooria (Vroom) väidavad, et motivatsioon sõltub oodatavast tulemusest ja selle väärtusest ning tegevuse tõenäosusest. Eesmärgiteooria (Locke ja Latham) rõhutab konkreetsete ja väljakutsuvate eesmärkide ning tagasiside tähtsust.

Motivatsiooni uuritakse kontekstis nagu haridus, töö ja tervis ning seda hinnatakse enesehindamise, käitumise ja tulemuslikkuse kaudu. Aju-uuringud seovad motivatsiooni dopamiini süsteemidega, mis on seotud tasu töötlemisega.

Kriitika hõlmab selle piiratud mõõdetavust, väliste stiimulite võimalikku sisemise motivatsiooni vähendamist ning kultuuriliste ja isiklike erinevuste rolli.

Rakendustes on eesmärk suurendada motivatsiooni kujundava töö- või õpikeskkonna kaudu: autonoomia ja valikuvabadus, selged eesmärgid, tagasiside, tähenduslik töö ning õiged tasustamismehhanismid.