Kõrgusmudel

Kõrgusmudel on geograafia ja geodeesia valdkonnas kasutatav mudel, mis kirjeldab maastiku või objekti kõrguseid. Kõige levinum vorm on digitaalne kõrgusmudel (DEM), mis esitab maa- või maastiku kõrguseid ühtse ruudustikuna. Lisaks on olemas digitaalne pindmudel (DSM), mis sisaldab kõrguseid ka taimestiku ja ehitiste kohal, ning digitaalne maastikmudel (DTM), mis püüab esitada maapinna tegelikku kõrgust pärast objektide eemaldamist või filtreerimist.

DEM, DSM ja DTM eristuvad peamiselt selles, mida nad kõrguste kogumisse kaasavad. DEM kirjeldab ainult maapinda, DSM hõlmab kõikide pinda mõjutavate objekte, ja DTM püüab kajastada puhtaid maapinna kõrguseid. Neid erinevaid vorme kasutatakse sõltuvalt analüüsi eesmärgist ja tarkvara toetamist mudelitest.

Kõrgusandmed on seotud vertikaalse viitega ning võivad olla seotud eri viite- ja geodeetiliste süsteemidega (ellipsoid- või geoidipõhised kõrgused). Seetõttu on oluline, et andmed oleksid kooskõlas valitud koordinaatsüsteemi ja vertikaalse viitega.

Andmed võivad olla rastervormis (ruudustik) või vektor-formaadis (nt TIN-põhised mudelid). Põhiallikad kõrgre kõrgusandmete kogumiseks hõlmavad LiDAR-i, fotogrammeetria ja radaripõhiseid meetodeid. Ülemaailmsed ja piirkondlikud allikad hõlmavad näiteks SRTM, TanDEM-X ja kohalike mõõtmiste komplekte.

Kasutusalad hõlmavad veeseire ja hüdraulikat, maastiku ja riskianalüüsi, keskkonnamodelleerimist, linnaplaneerimist, infrastruktuuride kavandamist ja maastikul hõljuvate protsesside uurimist. Täpsus ja lahutusvõime sõltuvad allikast, kogumisviisist ja vertikaalsest viitest.