keskkonnamodelleerimist

Keskkonnamodelleerimine hõlmab mudelite loomist ja rakendamist, et kirjeldada ja prognoosida looduskeskkonna protsesse ning nende omavahelisi seoseid. See on interdistsiplinaarne valdkond, mis ühendab geograafia, ökoloogia, füüsika, keemia, ökonoomika ja informaatika.

Mudelid võivad olla protsessipõhised (arvestavad nähtuste füüsikalisi ja keemilisi seaduspärasusi), statistilised või andmepõhised ning nende kombinatsioonid. Ruumi- ja ajalise teabe haldamiseks kasutatakse sageli GIS-i ning kaugseiret, et lisada ruumiline kontekst ja ajastuline dünaamika.

Andmed pärinevad meteoroloogilistest ja hüdroloogilistest jälgimisandmetest, mullastiku ja kliimaandmetest, emissioonide ja saasteandmetest ning maastiku- ja linnastiku andmestikest. Protsess hõlmab probleemi määratlemist, mudeli valikut ja seadistamist, kalibreerimist ja valideerimist, tundlikkuse analüüsi ning stsenaariumide koostamist ja tulemuste tõlgendamist otsustajatele.

Rakendused hõlmavad veeressursside haldamist ja vee kvaliteedi hindamist, õhu kvaliteedi ja saaste mõjude analüüsi, kliimamuutuste mõju hindamist, ökosüsteemide kaitset ja taastamist, maastiku- ning linnaplaneerimist ning põllumajandusliku tootlikkuse optimeerimist.

Väljakutsed ja piirangud hõlmavad andmete puudust või ebatäpsust, mõõtmete sobimatust, mudeli keerukust ja kalibreerimise töömahukust, ebakindluse kvantifitseerimist ning tulemuste tõlgendamist ja kommunikatsiooni. Eesmärk on tagada läbipaistvus, usaldusväärsus ja sisukas kaasamine otsustusprotsessidesse.