Korduvusega

Korduvusega on Estonias kasutatav keeleline vorm, mis tekib sõnast korduvus (repetition, recurrence) ja instrumentaalse lisandi -usega abil. Selle vormi eesmärk on näidata, mil viisil või millega midagi tehakse — eesti keeles tõlgitakse see väljendiga “with repetition” või “by means of repetition.” Korduvusega on seetõttu nimisõnast tulenev vorm, mis esindab vahendit või meetodit, millega toiming viiakse läbi, justkui kirjeldades korduste või korduste kaudu toimuvat.

Formaalselt moodustub korduvusega nimisõnast korduvus ning lisandist -usega (instrumentaal) moodustub instrumentaalne väljend, mis on tuntuim näide meis kõnekõlalises vastavuses. Sõnaline struktuur on pigem tehniline või akadeemiline kui kõnekeeles, ja see ilmub sageli tekstides, mis kirjeldavad meetodeid, katseid või protsesse, kus on tähtsal kohal korduste või korduste teostamine.

Kasutusala ja tähendusvaldkonnad hõlmavad teadus- ja tehnilist kirjandust, statistikada, eksperimentaalset kirjelduse ning keelest inspireeritud analüüse, kus rõhutatakse korduste rolli meetodites või andmete kogumisel. Kõnekeeles kasutatakse sageli lihtsamaid konstruktsioone, näiteks “korduste abil” või “kordustega,” sest need kõlavad loomulikumalt ja on selgemalt arusaadavad.

Seoses teiste vormidega eristub korduvusega nii morfoloogiliselt kui semantiliselt; see on korduvuse nimisõnast tulenev instrumentaalvorm, millel on spetsiifiline tähendus “millega” või “kuidas” toiming viiakse läbi korduste abil.