Koordinaatsioonühendid

Koordinaatiouhendid, tuntud ka kui kompleksühendid, on keemilised ühendid, mis koosnevad keskse aatomi või iooni külge seotud molekulidest või ioonidest, mida nimetatakse ligandideks. Keskatom on tavaliselt metalli aatom või ioon, kuigi mitte-metallide kompleksid on samuti võimalikud. Ligandid võivad olla neutraalsed molekulid, nagu vesi (H2O) või ammoniaak (NH3), või ioonid, nagu kloriid (Cl-) või tsüaniid (CN-).

Koordinaatiouhendid moodustuvad, kui ligandid loovad kovalentsed sidemed keskaatomiga, jagades elektrone. Neid sidemeid nimetatakse koordinaatseteks ehk ditiivseteks sidemeteks, sest mõlemad sideme moodustavad elektronid pärinevad ühest aatomist (ligandilt). Keskaatomil peab olema vaba elektronpaar, mida ta saab ligandile loovutada.

Koordinaatiouhenditel on palju erinevaid struktuure ja omadusi, sõltuvalt keskaatomist ja ligandidest. Nende valentsuse ja struktuuri määrab koordinaationumber, mis on keskaatomiga seotud ligandide arv. Koordinaatiouhenditel on oluline roll paljudes bioloogilistes protsessides, nagu hapniku transport hemoglobiinis, ja neid kasutatakse laialdaselt keemiatööstuses, näiteks katalüsaatoritena ja ravimite valmistamisel. Samuti esinevad nad looduses mineraalides ja organismides.