kompleksühendid

Kompleksühendid, või kompleksühendid, on keemilised ühendid, kus keskne metalliemüünsus (tavaliselt ühendatud metallioon) on seotud ühe või mitu molekulit või ioone, mida nimetatakse ligandideks. Ligandid on seotud metalliaatomiga tsentraalse sidemega, tavaliselt koordineetses sidemes, mille käigus metallioon katkestab oma iseseisvate elektrilaengute ja jagab neid ligandidega.

Kompleksühendid on olulised nii anorgaanilises keemias kui ka bioloogilistes protsessides. Nende struktuuri ja omadusi mõjutavad ligandide tüüp, arv ja geomeetria, mis määravad nende reaktiivsuse ja füüsikalis-keemilised omadused. Kõige tavalisemad keskmetallid kompleksiühendites on näiteks vask, raud, nikkel, kroom ja hõbe.

Kompleksühendid mängivad olulist rolli katalüsaatorites, laboratoorsetes analüüsides ning bioloogilistes süsteemides. Näiteks hemoglobiin on rauda sisaldav kompleks, mis võimaldab hapniku transporti organismis. Samuti kasutatakse kompleksühendeid ravimites, näiteks plii või tsink-ioonide sisaldavad ravimid.

Organismi sisestes protsessides on kompleksühendid seotud ensüümide aktiivtsentrites ning rakusisese signaalsüsteemi regulatsioonides. Keemilises mõttes on kompleksühendid põnevad nende koostise, geomeetria ja sidemete tugevuse tõttu, mis võimaldab neid kasutada spetsiaalsetes tehnoloogiates ning teadusuuringutes.

Kompleksühendite uurimine ja süntees aitab mõista metallide rolli looduses ning arendada uusi materjale ja tehnoloogiaid, mis tuginevad nende unikaalsetele omadustele.