anorgaanilises

Anorgaaniline keemia on keemiateaduse haru, mis tegeleb mitteorgaaniliste ühendite ja elementide omaduste, sünteesi, struktuuri ja reaktiivsusega. See hõlmab soolasid, okside, mineraale ja metallide komplekse ning nende rakendusi tööstuses ja looduses.

Valdkond jaguneb mitmeks alaks. Koordinaalkeemia uurib metallide ioonide ja ligandid vahelisi sidemeid ning komplekside omadusi. Bioinorgaaniline keemia käsitleb metallide rolli bioloogilistes süsteemides ning nende kasutust ravis, diagnostikas ja biotechnoloogias. Tahke seisundi keemia keskendub ainete struktuurile ja omadustele kristallide ja tahkete materjalide tasandil. Lisaks on oluline materjalide keemia, katalüüs ja keskkonnakeemia.

Ajalugu: anorgaaniline keemia on arenenud 18. ja 19. sajandi jooksul koos perioodilise süsteemi ja paljude ühendite sünteesiga. Tänapäeval ühendab see nii klassikalised kui kaasaegsed meetodid ja rakendused.

Metoodikad: uuringutes kasutatakse kristallograafiat (röntgendifraktsioon), spektroskoopiat, mass-spektromeetriat, elektrokeemiat ning sünteetilisi meetodeid.

Rakendused: materjaliteadus, katalüüs, keskkonnakaitse ning biomeditsiinilised ja fotonilised materjalid.

Kokkuvõte: anorgaaniline keemia on lai ja olulise rolliga teadusharu, mis avab uksed paljudele tehnoloogilistele ja loodusteaduslikele rakendustele.