Konserveerimismeetodid

Konserveerimismeetodid on protsessid, mida kasutatakse toiduainete riknemise vältimiseks ja säilivusaja pikendamiseks. Nende eesmärk on peatada või aeglustada mikroorganismide kasvu (bakterid, hallitusseened, pärmseened) ja ensümaatilisi reaktsioone, mis põhjustavad toidu kvaliteedi halvenemist.

Üks vanimaid meetodeid on kuumutamine, mis hävitab enamiku mikroobe. See hõlmab pastöriseerimist (madalam temperatuur pikema aja jooksul) ja steriliseerimist (kõrgem temperatuur lühema aja jooksul). Jahutamine ja külmutamine aeglustavad mikroorganismide tegevust ja ensümaatilisi protsesse, kuid ei hävita neid alati. Kuivatamine eemaldab vee, mis on mikroorganismide eluks ja paljunemiseks hädavajalik.

Keemilised meetodid hõlmavad soolamise, suhkrustamise ja hapendamise kasutamist. Sool ja suhkur toimivad osmootse rõhu kaudu, tõmmates mikroorganismidest vett välja. Hapendamine tekitab happelise keskkonna, mis pärsib paljude riknemist põhjustavate mikroobide kasvu. Samuti kasutatakse kunstlikke või looduslikke säilitusaineid, mis häirivad mikroobide ainevahetust.

Muud levinud meetodid on vaakumpakendamine, mis eemaldab hapniku, ning gaasikeskkonnas pakendamine, kus õhu asemel kasutatakse teatud gaaside segu, et aeglustada oksüdatsiooni ja mikroobide kasvu. Irradatsiooni ehk kiiritamine kasutab ioniseerivat kiirgust mikroorganismide hävitamiseks ja idanemise takistamiseks. Iga meetodi tõhusus sõltub toidu tüübist, mikroorganismide olemusest ja soovitud säilivusajast.