säilitusaineid

Säilitusaineid on toidu- ja jookide hulgas levinud keemilised ained, mida lisatakse selleks, et pikendada toidu säilivust, vältida riknemist ja säilitada maitse, värvus ning tekstuur. Nende peamine eesmärk on pärssida mikroobide kasvu ning aeglustada oksüdatsiooni. Säilitustaineid kasutatakse laialdaselt töödeldud toitudes, jookides ja mõnikord ka ravimites. Koostisosade nimekirjas märgitakse need tavaliselt nime ja E-koodiga.

Tüübid ja näited: antimikroobsed säilitusaineid nagu naatriumnitriit (E250), sulfitaadid (E220–E228), benzoaadid (naatriumbensoaat, E211) ja sorbaadid (kaaliumsorbaat, E202) ning propionaadid (kaltsiumipropionaad). Antioksüdandid, mis aitavad vähendada oksüdatsiooni, hõlmavad askorbiinhapet (E300) ja tokoferoole (E306–E308).

Regulatsioon ja märgistamine: Euroopa Liidus on säilitusaineid lubatud esinemise loetelude alusel heakskiidetud ning iga ainele määratud maksimaalne kasutusintensiivsus ning E-number. Toiduainete koostisosade nimekirjas peab säilitusaine olema selgelt märgitud. Ohutuslik hindamine toimub EFSA ja JECFA kaudu ning kasutus peab vastama kehtestatud normidele.

Ohud ja kasud: õigetes kogustes suurendavad säilitusaineid toiduohutust ja säilivusaega, aidates vältida toiduga seotud haigusi. Mõned inimesed on ülitundlikud sulfite või nitritite suhtes, ning nitritid võivad teatud tingimustel moodustada nitrosamiinide. Seetõttu on oluline tarbida mitmekesiselt ja järgida juhiseid ning eelistada tervislikku toitumist.