Kliimamõju

Kliimamõju ehk mõju kliimale kirjeldab, kuidas teatud tegevus, otsus, toode või süsteem mõjutab kliimamuutusi. See hõlmab nii otsest kui ka kaudset mõju ning sisaldab kasvuhoonegaaside heidet, soojenemist ja kliimaga seotud riske või võimalusi kogu elukaare jooksul.

Kliimamõju hindamine hõlmab andmete kogumist, heitmete arvutamist ja vooluste ning stsenaariumide analüüsi, et hinnata mõju tulevaseks ajaks. Tavaliselt tuleb arvesse võtta elutsükli erinevaid etappe alates toorainete hankimisest ja tootmisest kuni transportimise, kasutamise ja lõppjäätmete käsitlemiseni. Olulised mõõtmeteks on süsiniku jalajälg ning muud kasvuhoonegaaside, metaani ja nitrousoksiidi emissioonid koolutatud erinevate allikate kaupa.

Rakendused ja standardid. Kliimamõju hinnatakse ja võrreldakse erinevate raamistikudega, näiteks kasvuhoonegaaside heitmete protokoll (GHG Protocol), ISO 14064 ning elutsükli hindamine (LCA, ISO 14040/44). Eesti ja Euroopa tasandil kasutatakse sageli ka süsiniku jalajälje arvutust ning toodete ja teenuste keskkonnamõju hindamist (PEF/OEF). Kliimamõju hinnatakse nii ettevõtte operatsioonide kui ka konkreetsete projektide, toodete või ruumilise planeerimise kontekstis.

Seosed ja tähendus. Kliimamõju analüüs aitab tuvastada kohanemis- ja leevendustegevusi (mitigation ja adaptation), mis võivad vähendada riske ja suurendada vastupidavust ning vastavust õiguslikele nõuetele. See on oluline tööriist poliitikas, ettevõtluses ja tarbijate valikutes, et edendada jätkusuutlikku arengut.