emissioonid

Emissioonid on ainet või energiat, mis väljub allikast ja liigub keskkonda. Sageli kasutatakse terminit eeskätt kasvuhoonegaaside ja teiste õhku sattuvate saasteainete heitete kirjeldamiseks, kuid mõiste võib hõlmata ka emissioone vees või mullas. Emissioonid on võtmetähtsusega, kuna need mõjutavad kliimamuutust, õhukvaliteeti ning inimeste tervist.

Põhitüübid on kasvuhoonegaaside emissioonid (nt süsinikdioksiid CO2, metaan CH4, lämmastikoksiid N2O ja fluoritud gaasid) ning õhku sattuvad saasteained (nt kütusest tekkinud SO2, NOx, PM2.5 ja erinevad lenduvad orgaanilised ühendid). Emissioonid võivad olla otsesed ehk Scope 1, ning kaudsed nagu Scope 2 ja Scope 3, mis hõlmavad organiseeritud energiatarbimist ning tarneahela lõppkõrvale kuuluvat heidet.

Allikad ja näitajad jagunevad sektorite lõikes. Peamised allikad on energia tootmine, transport, tööstus, põllumajandus, hoonete energiatarbimine ning jäätmete käitlemine. Emissioonide mõõtmisel kasutatakse tavaliselt CO2e-meetmeid (CO2-ekvivalendid) ning andmed avaldatakse riiklike inventuuride ja rahvusvaheliste andmekogude kaudu. Juhised ja standardid järgivad IPCC soovitusi ning Euroopa Liidus kogutakse ja avaldatakse andmeid Euroopa Seireameti ja riiklike institutsioonide kaudu.

Regulatsioon ja poliitika hõlmavad rahvusvahelisi kokkuleppeid (UNFCCC, Pariisi lepe) ning piirkondlikke samme, nagu Euroopa Liidu heitkoguste süsteem (EU ETS) ja ülesannete jagamise reguleeringud (Effort Sharing). Eestis järgib riik EU eesmärke ja koostab riiklikku kliima- ning energiastrateegiat, samuti hoiatab ning vahendab andmeid heitkoguste kohta.

Mõju ja leevendus hõlmavad kliimamuutuse ja õhukvaliteedi mõju hindamist ning tervist, õhusaaste vähendamist ja kliimaleevendust. Leevendust strateegiad hõlmavad energiatarbimise vähendamist, taastuvenergia kasutuse suurendamist, elektrifikatsiooni, transporti jaotust, energiatõhusust ning ringmajanduse praktikate rakendamist.

Globaalne pilt näitab, et emissioonid on suurenevate majanduste ja sektoriaalsete muutuste tõttu muutlikud; riiklikud ja rahvusvahelised jõupingutused on suunatud kasvuhoonegaaside heitmete vähendamisele, n/a. Eestis järgib riik ELi suundasid ning paneb rõhku riiklikule inventuurile, instituutide koostööle ja sidususele kliima- ja energiapoliitikaga. Emissioonide jälgimine ja aruandlus on keskne osa keskkonnapoliitikast ning kliimamuutuste vastases võitluses.