Keskkonnapoliitikas

Keskkonnapoliitikas viitab poliitiliste otsuste, regulatsioonide ja institutsioonide kogumile, mille eesmärk on kaitsta keskkonda, edendada jätkusuutlikku arengut ning vähendada inimtegevuse mõju loodusvarude kvaliteedile ja kliimale. See hõlmab seadusandlust, planeerimist, eelarvestust ning rahvusvahelist koostööd ning käsitleb valdkondi nagu kliimamuutused, biodiversiteet, reostus, energiastandardid ja loodusvarade jätkusuutlik kasutus.

Keskkonnapoliitikas osalevad riigi- ja kohalike omavalitsuste poolt valdkonda kureerivad ametid ning stranduvad erakonnad, ettevõtted, kolmas sektor ja teadus- ning ekspertasutused. Põhilised tegevused hõlmavad kliimapoliitika ja energia-eesmärkide koostamist, keskkonnaseaduste väljatöötamist, looduskaitse ja veepoliitika rakendamist ning jäätme- ja saastekaitse meetmete elluviimist. Tihti kasutatakse instrumente nagu regulatsioonid ja normid, maksustruktuurid, subsiidiumid, infrastruktuuri investeeringud ning ruumilise planeerimise otsused.

Arutelud keskkonnapoliitikas keskenduvad sageli majanduse ja tööhõive ning keskkonnakaitse vahelisele tasakaalule, rahastamise ja teostatavate reformide vajadusele ning rahvusvahelisele koostoimimisele, sealhulgas Euroopa Liidu kliima- ja keskkonnastandarditele. Politika väljakutseteks on kiire muutuste juhtimine, avalik osalus ja usaldus ning mõju ulatuse tagamine erinevate kogukondade jaoks.

Rahvusvaheline ja Eesti kontekst: keskkonnapoliitika on tihedalt seotud globaalsete ja Euroopa Liidu algatustega. Eesti järgib ELi rohepöörde suundi ning kliimalepete kohustusi, mis mõjutavad energia tootmist ja tarbimist, metsade majandamist, reostuse vähendamist ning looduskaitse ja elurikkuse säilitamist maisel ja maal.