Kasvuhäired

Kasvuhäired on meditsiiniline mõiste, mis kirjeldab lapse või nooruki mittestandartset kasvukiirust või lõplikku pikkust, mis ei vasta vanuse ja soo normidele. Enamikul juhtudel on tegemist lühikese kasvuga või aeglase kasvukiirusega; harvem esinevad kiirem kasv või varane pikkuse saavutamine.

Põhjused jagunevad endokriinseteks (nt kasvuhormooni puudus, kilpnäärmehormoonide alatalitlus, adrenokortikotroopse hormooni puudulikkus), kroonilisteks või süsteemseteks haigusteks (neerude, südame, seedetrakti haigused; tsöliaakia), toitumishäireteks ja malabsorptsiooniks, geneetilisteks või sünnidefektiga seotud seisunditeks (Turneri sündroom, Noonan sündroom, muud geneetilised või sünnidefektidega seotud seisundid). Idiopaatiline lühike kasv kirjeldab olukorda, kus põhjus jääb teadmata.

Diagnoos tugineb kasvukaartidele, füüsilisele läbivaatusele ja kindlaks määratud luu vanusele, seejärel veretestidele: kilpnäärme ja kasvuhormooni süsteem, IGF-1 tase, tsöliaakia markerid; vajadusel kasvuhormooni stimulatsioonitestid ja genetiline uuring. Vajadusel suunatakse endokrinoloogile.

Ravi keskendub põhjuse kõrvaldamisele või leevendamisele. Endokriinsete häirete korral võib kasutada kasvuhormooni asendusravi, kilpnäärmehormoonide korrigeerimist ja teisi vastavaid ravimeid. Krooniliste haiguste korral ravitakse haigust ning jälgitakse toitumist ja kasvukeskkonda. Mõnel juhul võib kasvuoptimumi parandamiseks olla vajalik võtta ühendust psühhosotsiaalse nõustamisega.

Prognoos sõltub põhjusest ja varasest diagnoosist. Õigeaegne sekkumine võib parandada kasvupotentsiaali ja puberteedieas toimetulekut. Ennetus: spetsiifilist üldist ennetust pole; varajane avastamine ja hoolikene jälgimine on kasulikud.