kasvukeskkonda

Kasvukeskkonna mõiste tähendab majanduskasvu, ettevõtluse ja innovatsiooni soodustavate tingimuste kogumit. See hõlmab regulatiivset kliimat, majandus- ja maksupoliitikat, juurdepääsu rahastusele, inimkapitali, teadus- ja arendustegevust, digitaalseid ja füüsilisi infrastruktuure ning ettevõtete jaoks pakutavaid tugiteenuseid. Eesmärk on teha kasvuvõimalused kättesaadavaks ning luua keskkond, kus ideed saavad arenduda ja laieneda.

Kasvukeskkonna põhielemendid hõlmavad: regulatiivset kliimat ja maksu- ning tööjõupoliitikat, mis soodustavad ettevõtlust; rahastus- ja riskikapitalivõimalusi; inimkapitali ja oskuste arendamist; teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni; digitaalseid ja füüsilisi infrastruktuure; turutingimusi ja ekspordi ligipääsu; ettevõtlustalgust ja tugivõrgustikke, sealhulgas mentorlust, äriinglite kaasamist ja kiirendeid.

Eestis on kasvukeskkond kujundatud tugeva digitaalse riigi teenuste kättesaadavuse, paindliku tööjõuturu ja aktiivse iduettevõtluse kultuuri kaudu. Digitaalne infrastruktuur, laialdane e-teenuste kasutus, e-residentsus ning ülikoolide, arendusasutuste ja erasektori koostöö vähendavad piire ja kiirendavad innovatsiooni. Need mehhanismid toetavad teadus- ja arendustegevuse kommertialiseerimist, ekspordi kasvu ning välisinvestorite kaasamist.

Hindamine ja väljakutsed: Kasvukeskkonna hindamiseks kasutatakse näitajaid nagu ettevõtluse elujõulisus, tootlikkus, riskikapitali kättesaadavus, teadus- ja arendustegevuse maht ning digitaalsete infrastruktuuride ulatus. Peamised väljakutsed on demograafilised trendid, regionaalne ebavõrdsus, pikaajalise kapitali puudus suurte kasvuprojektide jaoks, regulatiivne lihtsustamine ning ligipääsu ja võrdsuse tagamine. Edasised reformid keskenduvad teenuste kvaliteedi parandamisele, haldustegevuse vähendamisele ja oskuste arendamisele.